Ühisnädala lood

Raplamaal Kehtna valla loodenurgas pesitseb Kaerepere piirkond. Ääremaastumisest on asi kaugel, inimeste õlatunne paneb jätkuvalt kogukonnaelu käima. Piirkonna moodustavad Kumma, Saunaküla, Valtu-Nurme, Hertu ja Kaerepere külad ning Kaerepere alevik. Kõigi asumite elukeskkonna ja elanike käekäigu parendamise, rikastamise ja arendamise eest seisab hea MTÜ Arendusselts Koduaseme.

[...]

Raplamaa Märjamaa valla kaguosa Velise piirkonda tutvustades on üheks oluliseks märksõnaks vastuolulised 1905. a sündmused, mis päädisid Velise vabariigi väljakuulutamisega, tsaarivõimu sõdurite rünnakuga Velise koolimajale ja sellele järgnenud verise karistusoperatsiooniga. Kaalukaim tähis nende sündmuste meenutamiseks on Velise Rahvaraamatukogu Seltsi korjatud annetuste toel rajatud ja Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas kirikuaias.

[...]

Igaüks meist vajab oma ellu inimesi, kes meist hooliksid. Kedagi, kes meid tunnustaks, kui oleme midagi saavutanud, kedagi, kes meid kuulaks, märkaks, kui meid vaevab mure ning annaks julgust rasketel hetkedel. Nii mõnegi lapse elus selline inimene puudub – teda pole kas kunagi olnudki või on lapse tähelepanuvajadus keerulisel perioodil peres tahaplaanile jäänud.

MTÜ Stuudio Tiina asutati 06.10.2004 Valgas eesmärgiga edendada kunsti ja loovust, luua võimalusi algajatele kunstiga tegelemiseks ning tegijatele enesetäiendamiseks ja koostööks.

Meie juurde on oodatud kõik noored, kes soovivad mõnusalt ja tegusalt aega veeta. Arvestame noorte soovide ja ideedega ning kaasame neid erinevate ürituste korraldamisse.

Kas sotsiaalse ettevõtluse termin kõlab liialt keeruliselt või vastuoluliselt selleks, et kirjeldada hoolivaid kogukondi? Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus (SEV) oleme oma 48 liikme lugude põhjal veendunud, et sotsiaalne ettevõtlus on üks suurepärastest tegutsemisvormidest mõjusatele ja elujõulistele kohaliku tasandi kodanikualgatustele.

Arvutimuuseum MTÜ on Eesti vanim ja ainus vanale arvutustehnikale pühendatud muuseum. Meie riiulitel ja laudadel elavad vanad arvutid, kalkulaatorid, terminalid, nende komponendid, disketid ja kassetid  programmidega ning lisaks ka raamatud ja ajakirjad.

Pärnumaa MTÜ “Vanem Vend Vanem Õde” loob lastele võimalusi, et tekiks pilt õdedest ja vendadest. See organisatsioon ongi üks suur pere, kes teevad vahel asju kõik koos ja vahel väiksemates puntides, ühiseid seiklusi ja üritusi.

1988. aastaks oli endisest elujõuliste rahvarikaste küladega Anseküla piirkonnast, kus olid olemas nii kool, kirik, kauplus, koorejaam kui ka ühistegevust ja kultuurielu vedav põllumeeste selts, saanud sõjapurustuste, Venemaale ja Saksamaale küüditamiste ning väikese elujõulise kalurikolhoosi sundliitmise tulemusena perspektiivitu, iseseisva majandus- ja kultuurieluta, vaikselt hääbuv maanurk Sõrve poolsaare kitsal kaelal.

Jõgevamaal väikeses Vägari külas asuv Pajusi Valla Abikeskus pakub peavarju ja toetust neile, kes elu hammasrataste vahele jäänud.

Risti koguduse algusajaks loetakse 13. sajandit ja alusepanijaiks Padise kloostri tsistertslastest munkasid, kes rajasid 1300. aasta paiku kloostri kabelina ka Risti kiriku. Ilmselt ei ole midagi erilist selles, et kogudus on avatud igas vanuses inimestele ja sinna on kõik oodatud. Ei loe ka see, kas elad Padise vallas või polegi koguduse liige.

Raplamaal, Rapla linna külje all, asub Valtu küla (ametlikult Öökulli), mille elavdamiseks on loodud ka MTÜ Valtu Küla. Küla keskmes asub veekogu, millest rääkides kasutavad kohalikud nii sõnu “järv” kui ka “tiik”.  

Muraste oma 1744 elanikuga on Eesti suurim küla. Võrdluseks: pisut üle saja omavalitsuse, sh 4 linna, on vaid külast väiksemad. Just küla suurus ja linnalähedus on andnud siinsele, üle 7 aasta tegutsenud ja nüüdseks 187-liikmeliseks kasvanud külaseltsile ambitsioonika väljakutse turvalise koduküla loomiseks.

Vätta Poolsaare Külade Arenguselts loodi kohalike aktiivsete kodanike poolt juba juulis 2000. aastal. Esimeseks ülesandeks oli korda seada seltsile antud vana meierei maja. Selleks kirjutati PRIA-sse projekt, mis sai ka rahastuse. Lisaks maja remondile ehitati külaplatsile ka laululava, lehtla grillahjuga ja korrastati plats võrkpalli jaoks. Kahjuks toimus mitmeid aastaid vaid paar üritust aastas - jaanipäev ja jõulupidu. 2012. aastal võttis koorma enda õlgadele noorenenud juhatus, kes üritas seltsile hoogu juurde anda. Lisaks juba traditsiooniks saanud jõulu- ja jaanipäevapeole hakati korraldama mälumänguturniiri, mis toimis edukalt.

Põlvamaal asuv MTÜ Veriora Tsunft on vallutamas eestlaste südameid vanapaberist valminud kartongist karpidega. Südantliigutav on ka tsunfti teekond oma tootegrupi väljaarendamisel. See on olnud omamoodi odüsseia, mille vältel on kogetud nii inspiratsioonipuhanguid ja loomeelevust kui ka tagasilööke ja nõutushetki. Kogu protsessi kulgemist iseloomustab sõnapaar sihikindlus ja järjepidevus.