7 sotsiaalset ettevõtet = 7 kogukondlikku arenguhüpet

Kas sotsiaalse ettevõtluse termin kõlab liialt keeruliselt või vastuoluliselt selleks, et kirjeldada hoolivaid kogukondi? Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus (SEV) oleme oma 48 liikme lugude põhjal veendunud, et sotsiaalne ettevõtlus on üks suurepärastest tegutsemisvormidest mõjusatele ja elujõulistele kohaliku tasandi kodanikualgatustele.

Üheks SEVi ees seisvaks ülesandeks on olnud aidata vahendada toetust seda väärivatele organisatsioonidele üle Eesti. Inimeste heaolu või keskkonnakaitset sihiks seadvate kogukonnaaktivistide poolt loodud ettevõtete jaoks on Eestis nappinud regulaarset, minimaalse bürokraatiaga ja just ettevõtluse arendamiseks mõeldud investeeringutuge.

Alates 2012. aastast oleme olnud partneriteks Olympic Casino AS-ile. Nende asutatud “Tegusa Eesti” stipendiumifond on olnud mõeldud just investeeringutoetuseks kohalikul tasandil ettevõtluse kaudu elu paremaks muutvatele algatustele ning laiemalt sotsiaalse ettevõtluse tunnustamiseks ja edendamiseks Eestis. SEVil on stipendiumi välja andmisel olnud vabatahtlikult panustava partneri roll.

Tänu Olympic Casino kui vastutustundliku ettevõtte ja SEVi kui valdkondliku katusorganisatsiooni panusele on hulk sotsiaalseid ettevõtteid suutnud teha arenguhüppe, suurendades ettevõtlustulu, palgates rohkem inimesi, kokkuvõttes muutnud oma kogukonnas elu paremaks. Loodetavasti on järgnevad näited inspireerivad nii kohaliku tasandi eestvedajatele sotsiaalse ettevõtluse võimaluste osas kui ka taoliste eestvedajate toetajatele rohkemate vajaduspõhiste toetus- jt finantseerimisvõimaluste loomisel.

1. Tagurpidi Lavka ostab õiglase hinnaga Eestimaa talunike ja väiketootjate toidukaupa ning müüb seda kojutellijatele Tallinnas, samuti elamurajoonides, turgudel ja laatadel, parandades värske ja kohaliku toidu kättesaadavust ning pakkudes tööd mitmele inimesele ja tuge kohalikule majandusele. Ettevõte vähendab toidukauba keskkonnakoormust, kuna kohalik toit annab väiketootjatele nõudluse ja sissetuleku ning raha jääb ringlusse riigi siseselt. Tänu stipendiumile avanes nädalas teise kaubaringi tegemise võimalus, uuendati tellimissüsteem ja koolitati välja töötaja süsteemi kasutamiseks. Tellimuste hulk kasvas 74% ning kaupa turustavate talunike ja väiketootjate arv on jõudnud 78 inimeseni.
2. Rosma Haridusselts aitab mitmekesistada alus- ja põhihariduse tunnustatud waldorfpedagoogika õppekavade kaudu, pakkudes kooli- või lasteaiakohti 11 omavalitsuse lastele. 1990. aastate alguses ehitati koolimaja lapsevanemate initsiatiivil, toetasid ka Soome ja Saksamaa waldorfkoolid. Nüüdseks on seal õppinud enam kui 140 pere lapsed, selts on loonud 36 lasteaiakohta ja annab tööd 22 kohalikule inimesele. Stipendiumi tulemusel loodi juurde 10 lasteaiakohta ja kaks töökohta. Lisaks suurenes tegevuse jätkusuutlikkus ja tugevnes majanduslik baas.
3. Eesti Pimemassööride Ühing (EPMÜ) tegeleb nägemispuudega inimeste koolitamisega massöörideks ning aitab nad tööturule, pakkudes massaa˛iteenust. EPMÜ on loonud tugisüsteemi, kus nägemise kaotanud inimene saavutab rehabilitatsiooni kaudu igapäevatoimetuleku ja järk-järgult kohanedes lülitub tagasi tavaellu. Massööriks saada sooviv inimene läbib EPMÜ keskuses massööri väljaõppe, teostab praktika ning saab asuda tööle EPMÜ kaitstud töökeskusesse. Keskuses on 5 kabinetti, kus töötab 21 pimemassööri ja keskmiselt toimub 350 külastust kuus. EPMÜ-l on 24 klienti, kelle juures käivad massöörid kohapeal, neist 11 on riigiasutused. Investeering suunati uute massaa˛ikabinettide sisustamiseks ja tekkis võimekus teha aastas 10-20 koolitust.
4. Randvere Tööõppekeskus aitab kaasa pikaajaliste töötute ja puuetega inimeste rehabilitatsioonil ja integreerimisel tööellu, pakkudes tööharjutus-ja erihoolekandeteenust. Tänu stipendiumile soetati õmblusmasina- ja tikkimismasin ning võeti tööle 2 noort erivajadusega tütarlast ja loodi kaks osakoormusega töökohta psüühilise erivajadusega inimestele. Müügil on senisest mitmekesisem valik ja täidetakse rohkem tellimusi. Tikkimismasin on andnud töötajatele ka kindlustunde oma toodete müügis.
5. Tartus, Aparaaditehases tegutsev Trükimuuseum uurib ja tutvustab trükikunsti ajaloolistel töökorras seadmetel, hoides alles teadmisi traditsioonilistest töövõtetest ning tutvustades oskusteavet. Lisaks toodetakse märkmike ja kontoritarbeid, mida müüakse ka välismaale. Investeeringu tulemusena täienesid töötajate read ja hakati võtma hulgitellimusi välismaalt. Märkmiku tellimuse tööaeg vähenes kolmelt päevalt ühele ning eksport kasvas 200%.
6. Merimetsa Tugikeskus pakub tööd ja tegevusi täisealistele raskest ja/või püsivast psüühikahäirest tingitud erivajadustega isikutele. Tugikeskuses valminud tooteid müüakse nii Eestis (kaupluses, laatadel, tellimuste alusel) kui ekspordiks. Keskus aitab parandada raske, sügava või püsiva psüühikahäirega inimeste elukvaliteeti läbi igapäevaoskuste arendamise (raha planeerimine, toiduvalmistamine), töövõime hindamise, töö- ja suhtlusoskuste arendamise ja haridustee jätkamise. Lisaks nõustatakse erivajadustega inimeste lähedasi. Investeeringutoetuse tulemusena soetati puidutöökoja tehnika ning selle tulemusena suurenes puutoodete valmistamise võimekus ja loodi kaitstud töökohad viiele inimesele.
7. Viimati pälvis stipendiumi Looming Hostel. Keskkonnasõbralikku eluviisi propageeriv ökohostel saab tänu stipendiumile Tartus pakkuda öömaja senisest rohkematele inimestele, samuti on uuenduskuuri läbinud hostelis tõusnud täituvus. Juunis loodi hostelisse juurde 10 kohta, ehitati välja neli nari, kaks lavatsit, kaheinimesetuba ning peretuba. Lisaduširuumide ja -wcde ehitusega loodab hostel algust teha novembris. „Juulis tõusis hosteli täituvusprotsent võrreldes eelmise aastaga 13%. Hooajal, mil Tartus liigub rohkem rändajaid oleme kohtade arvu suurenedes saanud rohkem soovijaid majutada,“ kirjeldab uuendusi juhataja Sigrit Rosental.

Loe ka lugu SEVi koostööst Põlvamaa sotsiaalse ettevõttega Veriora Tsunft pealkirjaga „Vanapaberiga eestlaste südamega vallutamas“.