Vätta poolsaarel käib aktiivne külaelu (Saaremaa)

28. september 2016

Vätta Poolsaare Külade Arenguselts loodi kohalike aktiivsete kodanike poolt juba juulis 2000. aastal. Esimeseks ülesandeks oli korda seada seltsile antud vana meierei maja. Selleks kirjutati PRIA-sse projekt, mis sai ka rahastuse. Lisaks maja remondile ehitati külaplatsile ka laululava, lehtla grillahjuga ja korrastati plats võrkpalli jaoks. Kahjuks toimus mitmeid aastaid vaid paar üritust aastas – jaanipäev ja jõulupidu. 2012. aastal võttis koorma enda õlgadele noorenenud juhatus, kes üritas seltsile hoogu juurde anda. Lisaks juba traditsiooniks saanud jõulu- ja jaanipäevapeole hakati korraldama mälumänguturniiri, mis toimis edukalt.

Kuna maja küttev ahi oli omadega õhtal, tuli taas hakata mõtlema projektikirjutamise peale. Kohaks, kust rahastust taotleda, valisime välja kohaliku omaalgatuse programmi. Õnneks olid nad meiega ühte meelt, et seltsimajas peab ikka soe olema ning nende ja Pihtla valla toel soetasime 2013.aasta alguses endale uue kamin-ahju.

  1. aastal kaasasime kohaliku pottsepa, kes ladus ilusasti kivid ümber ahju ning üks seltsi liikmetest teostas viimistluse.
  2. aasta lõpus suurendasime juhatuse liikmete arvu ja võtsime kampa kolm hakkajat meesterahvast. Seitsmekesi hakkaski kõik palju libedamalt minema. Saime maha oma ajaloo suurima üritusega – Pihtla valla külade päevaga, mida külastas ümmarguselt 700 inimest. Sellele üritusele suutsime kaasata küllaltki palju erinevaid sponsoreid ja kohalikke ettevõtteid, kes tõid oma toodangust väljapanekuid või korraldasid ekskursioone.

Väga populaarseks osutus iga kolme nädala tagant toimunud „Nimetu kolmapäev“, kus tegime erinevat käsitööd: küll kuuseehteid, näpunööre, küünlaid jpm. Kokku osales ligikaudu 20 inimest vanuses 2-80.

Igal aastal on väga populaarne üritus laste jõulupidu. Tänu sellele saime aimu tegelikult meie poolsaarel elavate laste arvust – viimati oli neid pea 45.

  1. aasta lõpus saime taaskord KOP-st rahastuse, mille najal ehitasime omale uue abihoone. Vana abihoone, kus hoiti puid ja kõike muud, mis tuppa ei mahtunud, oli tehtud vanasse soolalattu ja ilmselt oleks sügisel tuul ta lihtsalt kokku puhunud. Uude abihoonesse sai ettenägelikult rajatud eraldi ruumid puudele ja muudele hoidmist vajavatele asjadele. Lisaks ehitati väike katusealune ka prügikonteineri hoidmiseks. 2015. aasta kevadel tegime suure talgupäeva, mille käigus sai üle tõrvatud terve abihoone, lisaks said saetud kõik puud. Puud tekkisid meile ühest varakevadisest aktsioonist, kui seltsi juhatus koos külaelanikega korrastasid Väike-Rootsi külla viivat tee äärt vana Vätta koolimaja juurest. Seal olid puud nii suureks kasvanud ja tee peale vajunud, et vajadusel ei oleks päästeautod sealt ilma autosid kriipimata läbi saanud, ka prügiautojuhid ei olnud rahul.
  2. aastal vahetus üks juhatuse liige ja saime omale seltsiliseks toreda naisterahva, kellel on suurepärane projektikirjutamise oskus, mida me oleme juba ka töösse rakendanud.

2015 suvel korraldasime koostöös politsei, päästeameti, korstnapühkija ja naabrivalve inimestega turvalist elukeskkonda tutvustava informatiivse perepäeva. See osutus oodatult populaarseks ning osalejaid oli palju. Tagasiside oli väga positiivne ning enamus arvamusi oli ühine – selliseid päevi tuleb kindlasti korraldada veel.

Juba 2014. aastal alustasime korjandust külakiige ehitamise tarvis. Ka 2015. aasta jaanipäeval panime üles korjanduse ning meie seltsi üliaktiivne toetaja Aaro Kõuts toetas kiige ehitust poolega selle maksumusest, selts pani loterii ja annetuste tulu lisaks ning Pihtla Puutöökoda valmistas meile imeilusa külakiige, mis sai avatud meie iga-aastasel üritusel Eesti Pidu, kus esimese kiikuja õiguse sai Pihtla vallavanem Jüri Saar.

  1. aastal võtsime oma eesmärgiks pöörata rohkem tähelepanu lastele. Nimelt on meie poolsaar unikaalne selle poolest, et meie umbes 21. ruutkilomeetril ei ole ainsatki atraktsiooni, kus saaksid mängida väikesed lapsed. Kirjutasimegi projekti Leader-programmi ning alates jaanipäevast on Vätta lastel võimalik lõpuks ometi ronida, kiikuda ja hullata.

Meie külaseltsi kuulub kuus küla – Laheküla, Vanamõisa, Ennu, Kailuka, Suure-Rootsi ja Väike-Rootsi. Kokku elab kuues külas ligikaudu 230 inimest. Seltsi liikmeid on 50.

Igal aastal suureneb poolsaarel noorte osakaal, kuid kogemus näitab seda, et seltsi meelitamine õnnestub alles siis, kui suudad inimestega head suhted tekitada. Ise ei kipu inimesed seltsimajja sisse astuma ega huvi tundma. Oleme teinud ka internetikeskkonnas Facebook oma seltsi lehe, kus on meil 210 jälgijat-sõpra ja see infokanal on ilmselt ka kõige tulemuslikum info jagamisel.

Meie poolsaarel elab mitmeid inimesi, kes on meie n-ö moraalsed liikmed. See tähendab seda, et nad ei ole ametlikult liikmeks astunud, kuid toetavad oma osavõtuga valitud üritustel – näiteks kolmandat aastat järjest liikumisnädala raames korraldatud üritus „Sinu sammud loevad“, kus on alati oma kindel osalejaskond.

Vätta Külade Seltsi juhatus on koosseisus Aneta Lepp, Grete Põldemaa, Riina Tärn, Margit Malk, Meelik Arnold, Kunnar Kesküla ja Tõnu Teder.