Velise kultuuri ja hariduse seltsi lugu

Raplamaa Märjamaa valla kaguosa Velise piirkonda tutvustades on üheks oluliseks märksõnaks vastuolulised 1905. a sündmused, mis päädisid Velise vabariigi väljakuulutamisega, tsaarivõimu sõdurite rünnakuga Velise koolimajale ja sellele järgnenud verise karistusoperatsiooniga. Kaalukaim tähis nende sündmuste meenutamiseks on Velise Rahvaraamatukogu Seltsi korjatud annetuste toel rajatud ja Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas kirikuaias.

Nõukogude perioodil lisandusid kaks sama sündmusega seotud mälestuskivi ja –tahvel ning uue sajandi algul lähenev sündmuste 100. aastapäev oli märgiks, et on aeg olnut taas pisut teise nurga alt meenutada. Vajadus juriidilise keha järele oli ka peamine ajend Velise kultuuri ja hariduse seltsi (KHS) loomisel. Et eeskujuks sai võetud analoogne selts Varbolast, siis asutamise tuhinas ununes põhikirjas rõhutamata ajalooline järjepidevus sõjaeelse Rahvaraamatukogu Seltsiga, aga oma hinges oleme selle seose säilitanud.
Esimestesse aastatesse (2005 ja 2006) jäi kaks kaalukat ettevõtmist – 1905. a sündmustest ajendatud vabaõhuetendus “Tulevarjud” (autor ja lavastaja Jaan Urvet) ja raamatu “Velise valla ajaloost” (autor Sergei Seeland) väljaandmine. Viimati nimetatu panus kohalikku identiteediloomesse on Velise piirkonna koduloo järjekindla tutvustajana suurem, kui oskame hinnata.

Seltsi toimimispõhimõte on selle loomisest peale olnud endise Velise valla territooriumil kohalikku elu edendavate ideede ellu viimisel katusorganisatsiooniks olemine. Seega juhatusel ei ole kavakindlat tegevuskava, vaid seltsi toetuse saab iga laiemat kandepinda omav ettevõtmine, kui selle taga on ka reaalne tegija. Selline lähenemine on vähendanud juhatuse vastutust järjepidevuse hoidmisel. Teisest küljest on traditsiooniks kujunenud ettevõtmised kasvanud evolutsiooniliselt – püsima on jäänud tegevused, mis ka eestvedajatele lusti pakuvad ja laiemat ringi huvilisi kõnetavad.

Igaüks on saanud ette võtta vastavalt oma võimetele, kas raamatut kirjastades, rahvatantsurühma esinemisriideid soetades, koolitusi või kultuurisündmusi korraldades, või muul viisil. 2006. a alustati Sulu karjamõisa rehe müüridele Sulu külakeskuse rajamist. Aile Pajula riskijulgust jagus projekti eduka lõpuni, vaatamata sellele, et Euroopa Liidu ja Märjamaa valla rahastatud projekt kujunes kolme etapiliseks ja selle elluviimine kestis läbi majandussurutise aastate. Vabaduse ning vastutuse võlu ja valu tõi kaasa ka tehtud otsus end ilma kohaliku omavalitsuse toeta igapäevaselt ära majandada.

2018. aastal hetkeolukorda kirjeldades on Velise KHS jõudnud ilmselt mugavustsooni, kus toimetatakse väljakujunenud rütmis ning vajadust suuremateks muutusteks napib. Tulevikku vaadata võivad seltsi eestvedajad siiski kindlalt, sest neil on kapitalina taskus kogukonna usaldus ja eriilmeliste projektide elluviimise kogemuste pagas ning valmisolek uute ideede ja inimeste lisandumisel see taas mängu panna.

Kokkuvõttes võib seltsielu Velise piirkonnas tervikuna iseloomustada kui mitmekesist kooslust, kus valla allasutused, MTÜd ja lihtsalt sõpruskonnad on kujundanud välja oma traditsioonilised üritused, mis oma eriilmelisuselt ei konkureeri ja tegijatest on kujunenud omavahel tihedalt läbi käiv võrgustik. Ühiskond meie ümber muutub aina kiireneva tempos ja seltsielu “tarbija” on tänu avardunud võimalustele leida meelelahutust ka elektroonilistest kanalitest muutumas järjest valivamaks, see on väljakutseks ka seltsielu vabatahtlikele eestvedajatele.

Ühisnädal on kodanikuaktiivsust ja kodanikualgatust tutvustav nädal, mis toimub 26. novembrist kuni 3. detsembrini 2019. Ühisnädalal märkame ja tunnustame aktiivseid inimesi ja ühendusi üle Eesti.