Metsamaa ja metsa väärtuse määramine

Metsamajanduses on üks olulisemaid küsimusi see, kuidas määrata metsa tegelik väärtus. Iga metsaomanik peaks mõistma, millised tegurid mõjutavad tema metsa hinda ja kuidas seda kõige täpsemalt arvutada. Metsa väärtuse hindamine ei ole lihtne protsess, vaid nõuab põhjalikku analüüsi nii praeguse olukorra kui ka tulevikuperspektiivi kohta.

Metsa hindamise põhiprintsiibid

Metsa hindamisel kasutatakse kahte peamist lähenemist. Esimene neist keskendub sellele, mida saab metsast koheselt kätte. See tähendab nende puude väärtust, mis on juba raiutavad ja mida saab kohe turustada. Teine lähenemine vaatleb metsamaad pikemaajaliselt, arvestades kõiki tulevikus tekkivaid kulusid ja tulusid. Sellesse arvutusse kaasatakse metsamaa asukoht, selle kvaliteet ehk boniteet, praegune seisukord ja võimalused tulevikus.

Raiutava metsa väärtuse kindlaksmääramisel hinnatakse puitu, mida on võimalik koheselt langetada ja turule viia. Metsamaa koguväärtus sisaldab lisaks raiutavale metsale ka maatüki enda hinda, võimalikke tulevikutulusi ja mitmeid muid tegureid, mis mõjutavad metsamajanduslikku potentsiaali.

Puistu väärtuse arvutamise metoodika

Kui soovitakse teada saada hetkel kasvava metsa väärtust, tuleb läbi viia detailne analüüs. Selle aluseks on metsata maa turuhind ning puistu väärtus eeldusel, et teostataks täielik lageraie. Lageraie puhul on vaja arvestada mitmete erinevate komponentidega, mis mõjutavad lõplikku tulemust.

Esiteks toimub sorteerimine, kus määratakse kindlaks erinevad puuliigid ja puidu kvaliteet. See on oluline, sest erinevate kvaliteediklasside hinnad võivad oluliselt erineda. Teiseks tuleb arvutada, kui palju maksab raie ise ja puidu kokkuvedu metsakuhjadesse. Need kulud sõltuvad puistu mahust, kasvukoha tingimustest ja puuliikide proportsioonist.

Kolmandaks kasutatakse arvutustes kas RMK avalikke vahelao hindu või eraettevõtete pakutavaid kokkuostuhindu. Need hinnad võivad omavahel päris palju erineda, mistõttu on oluline teada, millisesse lattu puit viiakse. Neljandaks lisanduvad transpordikulud, mis arvutatakse selle järgi, kui kaugel asub katastriüksus lõplikust latust, kuhu puit transporditakse.

Raie ja veo kulude kujunemine

Raie ja kokkuveoga seotud kulud ei ole kunagi ühesugused. Need sõltuvad suuresti sellest, kui suur on puidu kogus, kui kaugele tuleb puit kokku vedada ja millised puuliigid metsas valitsevad. Näiteks kuuse raie ja vedu võib maksumuses erineda männi omast, samuti mõjutavad hinda maapinna reljeef ja läbipääsetavus. Neid kulusid arvestades on võimalik täpsemalt määrata, milline on metsa tegelik turuväärtus praegusel hetkel.

Oluline on ka see, kas viiakse puitu RMK vahelattu või otse eraettevõtete lõppladusse. RMK vaheladu puhul on hinnad avalikud ja kõigile kättesaadavad, kuid eraettevõtted võivad pakkuda paremaid tingimusi, eriti suurte mahjade puhul. Hinnaerinevused võivad ulatuda kümnete eurode jagu kuupmeetri kohta, mis kokku võttes mõjutab metsa koguväärtust märkimisväärselt.

Tulude planeerimine lageraie korral

Lageraie puhul tuleb arvestada kõigi tulude ja kulude tasakaaluga. Tulude pool koosneb peamiselt puidu müügist saadavast rahast, kuid sellest tuleb maha arvata kõik eelnevalt mainitud kulud. Metsa lõplik hüvitusväärtus sõltub sellest, kui palju jääb kätte pärast kõigi kulutuste tegemist.

Pikemas perspektiivis hinnatakse metsamaad ka tulevaste tulude väärtuse järgi. See tähendab, et arvestatakse mitte ainult praegu raiutava puidu väärtust, vaid ka seda, mida võiks metsast tulevikus saada. Selline lähenemine on eriti oluline nende metsade puhul, mis ei ole veel lõikeküpsed, kuid millel on selge potentsiaal tulevikus tulu teenida.

Noore metsa hindamise eripärad

Noored metsad vajavad erinevat hindamismetoodikat kui lõikeküpsed puistud. Nende puhul tuleb arvestada metsata maa väärtusega, millele lisanduvad kasvatamiskulud. Kasvatamiskulud hõlmavad noorte puude hooldust, väetamist, võimalikke kaitsemeetmeid kahjurite vastu ja muid tegevusi, mis aitavad kasvu kiirendada ja kvaliteeti parandada.

Samuti tuleb arvutada harvendusraietest ja lõplikust lageraiest tulevikus saadavad tulud. Kuna need tulud saabuvad alles pärast mitut aastat või isegi aastakümneid, tuleb neid diskonteerida. See tähendab, et tulevikus saadav raha arvestatakse ümber praeguseks väärtuseks, kasutades selleks teatud diskontomäära. Diskonteerimise põhjus on lihtne – tänane raha on väärtuslikum kui sama summa tulevikus, sest seda saab kohe investeerida ja kasvatada.

Harvendusraietega tegeletakse metsas tavaliselt mitmel korral, kui puit jõuab keskealisesse faasi. Igal harvendusel saadakse teatud kogus puitu müüa, kuid samal ajal tekivad ka kulud raie, veo ja transpordi näol. Kõik need tulevikutulud ja kulud tuleb tänapäeva väärtuseks ümber arvutada, et saada tervikpilt metsa tegelikust väärtusest.

Praktiline väärtus metsaomanikele

Metsa hindamise metoodika tundmine annab metsaomanikule olulise eelise. See võimaldab teha informeeritud otsuseid olenemata sellest, kas plaanis on metsa müüa, jätkata majandamist või teha uusi investeeringuid. Täpsed arvutused aitavad mõista, kui palju on praegu käes ja milline on tulevikupotentsiaal.

Oma metsa väärtust tundes on lihtsam planeerida majanduslikku tegevust. Saab otsustada, millal on kõige parem aeg harvendusraiet teha, millal alustada lageraiega ja kui palju tasub investeerida metsakasvatamisse. Kõik need otsused mõjutavad lõppkokkuvõttes seda, kui palju metsamajandusest tulu saadakse.

Kui ise pole metsa hindamise alaseid teadmisi või aega põhjalikeks arvutusteks, on mõistlik pöörduda ekspertide poole. Professionaalid oskavad arvestada kõigi nüanssidega ja annavad täpse hinnangu metsa turuväärtuse kohta. See investeering end ära tasub, eriti kui plaanis on suurema metsamassiivi müük või olulised majandamisotsused.